Kolmanda teema kodutöö: hajutatud arhitektuuriga ja personaalsed õpikeskkonnad

Interneti algusaegadel kasutas suurem osa inimesi veebi peamiselt lugemiseks, aja jooksul on veebi kasutajad muutunud, nad omandavad teavet kiiresti erinevatest allikatest, suhtlevad erinevates võrgustikes ja ootavad kõigele kohest tagasisidet. Continue reading “Kolmanda teema kodutöö: hajutatud arhitektuuriga ja personaalsed õpikeskkonnad”

Teise teema kodutöö: õpihaldussüsteemid

Veebipõhised õpihaldussüsteemid on heaks vahendiks laiendada õppetööd klassiruumist väljapoole. Kogu õppetööd veebipõhiseks viia ei ole mõistlik, küll aga sobib veebipõhine õpe lühemate koolituste läbiviimiseks ja teatud teemade harjutamiseks, mille eesmärk on omandada konkreetsed teadmised ja oskused. Continue reading “Teise teema kodutöö: õpihaldussüsteemid”

Esimene teema: õpikeskkonna ja võrgustiku roll õpiprotsessis

Kuidas ma mõistan õpikeskkonna mõistet?
Õpikeskkond on minu jaoks keskkond, kus toimub õppetöö. Õppetöö läbiviimisel kasutatakse erinevaid õpikeskkondi: klassiruum, raamatukogu, muuseum, teater, park, erinevad veebikeskkonnad, arvutiprogrammid jne.

Mis mõtted tekkisid mul materjalidega tutvumise järel?
Tutvusin lähemalt artikliga „Õpikeskkonna kujundamine haridustehnoloogiliste vahenditega“ (Väljataga,  Pata & Priidik, 2009).
Kui varem oli õpikeskkonna peamiseks loojaks ja kujundajaks õpetaja, siis viimasel ajal kaasatakse õpikeskkonna kujundamisse üha rohkem õpilasi, selle põhjuseks on asjaolu, et soovitakse õppijate ootuste ja õpikeskkonna tajumise võimalikult suurt ühtivust, mis on eduka õppimise aluseks.
Õpikeskkonnad võib liigitada kolmeks:
• reaalses elus toimivad õpikeskkonnad;
• virtuaalsed õpikeskkonnad;
• hübriidsed õpikeskkonnad, milles on põimitud tegelik maailm ja virtuaalne reaalsus.

Õpikeskkonnad võivad olla erinevad, aga nende roll on üldjoontes ikkagi sama: õpikeskkond peab õppijat motiveerima, pakkuma õpitegevuseks vajalikke võimalusi ning toetama püstitatud eesmärkide realiseerimist.
Artikli autorid tõstatavad küsimuse, kas on toimumas e-õppekeskkondade põlvkonnavahetus (Väljataga et al., 2009).

Viimasel aastakümnel on toimunud veebi arengus ja kasutamises suured muudatused. Inimesed on hakanud kasutama sotsiaalmeediat, kui varem oli vähestel oma veebisait, kus nad oma mõtteid ja arvamusi said avaldada, siis tänasel päeval kasutab suur osa inimestest igapäevaseks suhtlemiseks sotsiaalmeediat ja ei kujuta ilma selleta oma elu ette.

Klassikalised õpihaldussüsteemid mõjuvad tänapäeval suhteliselt jäigalt ning materjalid on üldjuhul kasutatavad vaid konkreetses keskkonnas, sageli saab sisu kasutada vaid ühe mooduli piires ning moodulid on üksteisest suhteliselt eraldiseisvad. Sellised süsteemid ei taha sobida tänasesse keskkonda, kus inimesed on harjunud sotsiaalmeedia tööriistadega, mis võimaldavad sisu paindlikult lisada, muuta, ühendada ja kasutada korduvalt erinevates kontekstides. Järgmise põlvkonna e-õppekeskkondade baasiks tundub olevat kujunemas Wikipedia, blogid ja RSS. Uued e-õppekeskkonnad peaksid olema paindlikumad ning õppetegevuses tõuseb olulisele kohale kommunikatsiooni roll. See omakorda tingib, et õppijad on õppimisel aktiivsemad, saavad arutada õpitavat kaaslastega ning selle kaudu avastada, et ühte ja sama asja võib näha erinevalt.

Kirjeldatud uut tüüpi e-õppekeskkonnad sobivad minu arvates õppijatele, kes soovivad õppida, kes teavad, mida nad tahavad ja on ise loomult aktiivsed. Õpilased, kelle jaoks aktiivne kaaslastega suhtlemine on raske lisakohustus, võivad siin end halvasti tunda ning see võib halvasti mõjuda ka õpitulemustele. On õpilasi, kes soovivad enne oma teadmiste ja oskuste kaaslastega jagamist aega iseseisvalt õpitava sisuga tutvumiseks ja iseseisvaks harjutamiseks. Seepärast arvan, et olenevalt õppe eesmärkidest tuleb kasutada erinevaid tehnilisi lahendusi ning uut tüüpi e-õppekeskkondade tulek ei peaks välistama ka suletud keskkondade kasutamist.

Arvan, et nii nagu tänaseks on paljudest veebi sisuhaldussüsteemidest jäänud järele üksikud elujõulised, mida edasi arendatakse (sh WordPress, mis on hetkel üle maailma üks enamkasutatavaid süsteeme), jäävad ilmselt ka e-õppekeskkondadest alles need, mille taga on suur ja tugev arendusmeeskond, mis tagab e-õppekeskkonnale piisavalt hea kvaliteedi ja pideva arenduse. Artiklis välja toodud probleemina, et õpetajad peavad leppima kooli poolt valitud keskkonnaga ning kui keskkonda haldab keegi kolmas, siis on see „tülikas vahelüli“ (Väljataga et al., 2009) õpetaja ja keskkonna vahel. Samuti on probleemiks see, kui tarkvarauuendused tabavad ootamatult või ühel päeval selgub, et seda süsteemi enam ei kasutata ja kõik loodud materjalid osutuvad kasutuskõlbmatuks. Sellega on kokku puutunud päris paljud õpetajad. Sageli küsivad õpetajad minult, kas ma tean mingit vabalt kasutatavat keskkonda, kuhu saab oma e-õppematerjalid panna nii, et need sealt kunagi ära ei kao, ma ei oska sellele küsimusele vastata, sest veebimaailm on pidevas muutumises. Siiski ma usun, et kui on tagatud piisavalt hea kvaliteediga keskkonna kasutamine, siis on ka suletud e-õppekeskkonnal õppetöös oma kindel koht.

Artiklis toodi välja, nii avatud kui ka suletud keskkondade plussid ja miinused, et selgitada välja, kumb on parem. Minu arvates tuleb keskkonna valik teha vastavalt püstitatud eesmärgile ja arvestades õpilaste eelnevaid teadmisi ja oskusi. Erinevat tüüpi keskkonnad sobivad erinevatele õpilastele erinevate õppe-eesmärkide täitmiseks.

Teadlikumate õppijate puhul on ilmselt suur tulevik personaalsetel õpikeskkondadel. Oma keskkonna loomine paneb õpilase õppematerjali tavalisest põhjalikumalt läbi töötama ning sellest paremini aru saama.

Huvitav tundus mulle ka infovoogude kasutamine õppetöös, tekkis soov vookogude ja infovoogude kasutamisest õppetöös rohkem teada saada. Ilmselt uurin seda valdkonda edaspidi lähemalt.

Millised on minu senised kokkupuuted e-õppe ja virtuaalsete õpikeskkondadega nii õpetaja kui õppijana?
Olen e-õppega kokku puutunud nii õpetaja kui ka õppijana.
Õpetajana alustasin juba üsna ammu klassitunnis käsitletud materjalide jagamist veebilehtede kaudu. Koolis töötades kasutasin avatud veebilehti, kuhu kõik juurde pääsesid. Erafirmades koolitajana võtsin kasutusele paroolidega kaitstud õppematerjalide veebilehed.
E-õppe keskkondadest kasutan juba mitu aastat Moodle keskkonda õppematerjalide jagamiseks koolitustel osalejatele. Koolis olen õpilastega kasutanud aastais Miksikese keskkonda (www.miksike.ee). See keskkond on aja jooksul päris palju muutunud, aga mulle tundub, et muudatused on seda ainult paremaks teinud. Kasutan õpilastega Miksikesest pranglimise harjutusi, onkonte ja e-vihiku ülesandeid erinevate teemade harjutamiseks.
Matemaatikatundides olen kasutanud erinevat õpitarkvara, näiteks tabelarvutusprogrammid, MSVLogo, T-algebra ning jt. Aja jooksul olen kokku puutunud erinevate e-õppe keskkondadega, aga paljud neist on tänaseks kadunud. Viimasel ajal jagame mahukamaid meediafaile õpilastega  tavaliselt Dropboxis või YouTube’s ning päris hea on kasutada ka Google dokumentide võimalusi, kus õpilased saavad millegi loomisel koos tegutseda.

Õppijana olen osalenud erinevatel veebipõhistel koolitustel: õppinud programmeerimist, inglise keelt, samuti läbinud mõned HITSA kursused aineõpetajatele. Minu lemmik e-õppe keskkond on lynda.com, selle keskkonna juures meeldib mulle see, et keskkond sisaldab kvaliteetset õppematerjali, mis on hästi struktureeritud ja kergesti leitav. Selles keskkonnas saan õppida just seda, mida vajalikuks pean ja võin seda teha nii kaua kui vajalikuks pean.

Kasutatud kirjandus:
Väljataga, T., Pata, K., & Priidik, E. (2009). Õpikeskkonna kujundamine haridustehnoloogiliste vahenditega. K. Pata, & M. Laanpere (toim), Tiigriõpe: Haridustehnoloogia käsiraamat (lk 11–30). Tallinn: TLÜ informaatika instituut.

Ülesande link:
https://opikeskkonnad.wordpress.com/2016/09/12/esimene-teema-opikeskkonna-ja-vorgustiku-roll-opiprotsessis/

Õpileping

Teema – Mida ma soovin õppida? Mis valdkond?
Soovin saada ülevaate erinevatest õpikeskkondadest ja -võrgustikest, missugused on trendid ja tulevikusuunad.  Mind huvitab ka RSS ja vookogude kasutamine õppetöös. Kindlasti olen huvitatud tutvumisest õpikeskkondade disaini pedagoogiliste põhimõtetega.  Veel üks teema, mis mind huvitab, on Moodle keskkonna töövahendid.

Eesmärgid – Mis on minu õpiprojekti eesmärgid? Miks ma tahan just seda teemat õppida? Mis sunnib mind seda õppima?
Soovin leida uusi töövahendeid, mida saaksin oma igapäevatöös kasutada. Loodan leida sobiva keskkonna ja vahendid, et luua oma kooli õpetajatele kogukonnapõhine e-õppematerjalide ja juhendite keskkond, kuhu on kavas koondada erinevad tehnoloogiaalased juhendid ja õpetused, mis on meie kooli õpetajatele töös vajalikud.
Veel soovin Moodle keskkonna töövahendeid lähemalt tundma õppida. Seni olen kasutanud Moodlet peamiselt koolituste failide jagamiseks õppijatele, aga tahaks tunda ja osata kasutada ka teisi töövahendeid.

Strateegiad – Kuidas ma kavatsen oma eesmärgid saavutada? Missugused tegevused ma pean läbi viima ja mis järjekorras?
Esmalt tutvun kursuse programmiga, ülesannete ja tähtaegadega. Seejärel osalen loengutes ja sooritan vajalikud ülesanded, tutvun õppejõu poolt soovitatud materjalidega. Kui leian mõne sobiva keskkonna või tehnoloogilise lahenduse, katsetan seda, et saada selgust, kas see sobib minu plaanidega. Soovin lahendada ülesanded võimalikult hästi, aga samas kinni pidada esitatud tähtaegadest. Vajadusel korrigeerin on tegevusi vastavalt saadud tagasisidele.

Vahendid/ressursid – Missuguseid vahendeid ma kasutan eesmärkide saavutamiseks (inimesed, materjalid, tehnoloogia)? 
Kindlasti on mulle abiks õppejõu koostatud kursuse materjalid veebis sh õppejõu soovitatud kirjandus erinevatel teemadel. Pean blogi ning jälgin kaasüliõpilaste blogipostitusi. Katsetan erinevaid tehnoloogia võimalusi ja püüan leida neist mulle sobivad parimad lahendused.

Hindamine
Kuidas ma tean, et ma olen oma eesmärgid saavutanud? Kuidas ma hindan oma saavutusi? Mis tõestab seda?
Olen oma eesmärgi saavutanud, kui
– olen sooritanud kursuse iseseisvad tööd ja tutvunud oma kaasüliõpilaste õppetöö-alaste blogidega;
– olen kasutanud ühe lühikursuse loomisel Moodle keskkonnas selle keskkonna erinevaid töövahendeid ja saanud aru, kas mõned nendest võiksid ka minu töös sobida;
– olen leidnud sobiva idee, kuidas ja missuguseid tehnoloogiaid ja/või keskkondi kasutades oma kooli õpetajatele kogukonnapõhine haridustehnoloogiaalane e-õppematerjalide/juhendite keskkond luua.

Kursuse lõpus kirjutatakse õpilepingu põhjal refleksioon.

Refleksioon – Mis minu jaoks töötas ja mis mitte? Miks? Mis on need aspektid, mille kallal pean veel vaeva nägema? Mis on minu tugevad ja nõrgad küljed? Mida ma peaksin järgmisena tegema?

Ülesande link:

https://opikeskkonnad.wordpress.com/opijuhis/mis-on-opileping/